KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM
arvanud, et on nii palju inimesi, kes lihtsalt selleks, et järgida trende ja mitte teistest
kehvemad näida, soovivad end siduda kohustustega, mida neil on pikemas perspektiivis
raske täita. Kusjuures isikud kelle soovid olid ekstravagantsemad, ei olnud sugugi mitte
hästi teenivad vaid vastupidi, need kellel olid tagasihoidlikumad soovid, neil oli ka
kontodel näha, et see on nende jaoks mõistuspärane kohustus, nad oleksid võinud endale
tegelikult palju luksuslikemaid asju lubada. Kahjuks võimaldati ka liiga väikese
sissetulekuga inimestele need kohustused, millest nad huvitatud olid, kuna ka ettevõttel on
vaja kliente juurde hankida, kes ressursse sisse tooks ja loomulikult on vaja ka
konkurentsis püsida. Ja nii see ring neil inimestel algas, mõnda aega suutsid inimesed oma
kohustusi korrektselt täita, kuni hetkeni, mil toit või muu esmavajalik tähtsamaks muutus.