NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte : kui ühte selle oslist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Sõjalise koostöö kõrval arenesid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa jaSaksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta ning ühiselt tegutseda, et vältida uut sõda Euroopas. Nende eestvõttel asutati 1952 aastal Euroopa Söe ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksmburg ja Holland. Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikus Majandusabi Nõukogu (VMN). Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid,
Taani • Ajendiks oli hoida ära edaspidiseid julgeolekukonflikte • Peamised tegevusvaldkonnad on sotsiaalõigused, inimõigused, haridus ja kultuur • Suurim saavutus Euroopa inimõiguste konvensiooni koostamine, mille tulemina asutati 1959. aastal Euroopa Inimõiguste Kohus Euroopa ühenduse kujunemine • 1957. aastal allkirjastati Roomas Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Majandusühenduse lepingud, millega liitusid Belgia, Holland, Luksmburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV • 1967. aastal ühendati need organisatsioonid Euroopa Söe- Ja Teraseühendusega ning liideti Euroopa Ühenduseks • Moodustati Euroopa Nõukogu, kes lahkas EÜ sise- ja välispoliitilisi küsimusi • 1979. aastast alates valivad EÜ kodanikud valimistel oma riikide esindajaid Euroopa Parlamenti • Liikmesriigid kaotasid tollibarjäärid ning ühtlustasid põllumajanduspoliitikat • 1980
annaabi.ee 
