Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“
heitnud, oli ta vastanud, et mingit hinge pole, nagu ka kohta kuhu, see võiks minna.
„Iga kõrgemail ametnikul on ametiauto ja autojuht“ (lk 282). Masina järgi oli võimalik määrata
inimese positsiooni. Ministrid ja partei juhid sõitsid Ameerika Chervolet’dega, keskklass sõitis Vene
Pobeda’ga ja vaesemad Poola autodega, millel olid Fiat’i mootorid.
Aja jooksul on autotööstused teinud suure arengu hüppe ja enam ei valita autosi firmade järgi. Rikkad
ostavad tavaliselt luksautosid, mis tulevad otse tehastes, ning lihtrahva valikuks on ökonoomsed
sõidukid.
„Kas suurem vabadus tähendab alati ka suuremat õnne?“
Romani arvates mitte. Kui ta oli põgenenud sunnitöölaagrist, sai ta aru, et see otsus oli vale. Tal polnud
kuhugi minna, linna kontrollisid natsid ja partisanid, kes oleksid ta kohe ära tapnud. Ta saab aru, et
laagris, kus on vähem vabadust, on kindlam ja õnnelikum elu. Seal ei pea ta muretsema külma ega
homse päeva pärast.
„valve“