Eesti geograafia
3. Rannabarrid
On algselt tekkinud liivasel rannanõlval vee alla rannajoonega paralleelsete liivavallidena, mida laine kannvad mere
põhjas ranna suunas. Kõrgenemisel ulatavad nad üle merepinna ning jäävad lõpuks mere taandumisele kuivale.
Rannabarride laius on tavaliselt 50150m, kõrgus 12m ning pikkus võib küündida kuni mitmekünmne
kilomeetrini. Et barrid koosnevad enamasti liivast, on tuul nende pinna luitseliseks ümber kujundanud.
4. Rannavallid
Tuntumaid rannakuhjevormid on veekogu põhjast laintega välja heidutud kruusas või klibust koosnevad rannavallid.
Nende kaarjate või sirgete vormide pikkus on mõnisada meetrit, lius mõnikümmend meetrit, kõrgus 12m. Valdavalt on
nad kujunenud tugevate tormide vaibumisjärgus keskmisest rannajoonest veidi kaugemal.
Rannavallid võivad olla mõne suurema kuhjevormi osa. LääneEestis moodustavad mere suunas
annaabi.ee 
