Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
9000 – 11 000 aastat tagasi) algul Väike-Peipsi ajal valitsevate lääne- ja loodetuulte mõjul
kohapealsest materjalist. Mandriluidete kasuks räägib ka asjaolu, et kriivade orientatsioon ei
jälgi veetaseme alanemise aegset Peipsi rannajoont. Kuna luidete alt on leitud jääjärvesetteid,
tõlgendavad Anto Raukas ja Galina Hütt kriivasid kui paralleelsetesse liustiku pikilõhedesse
kujunenud limnomõhnu, mis pärast jää lõplikku sulamist luitestusid. Siiski põhineb
limnomõhnade teooria vaid üksikutel puurimistel ning pole välistatud ka teiste protsesside,
eelkõige Peipsi luitestunud rannavallide osaline toime kriivade tekkes (Eesti Loodus, 2008).
Kasutatud kirjandus
Eesti Loodus, 2008. Pae, Taavi; Roose, Antti; Aasa, Anto 2010. Alutaguse kriivad: kas tuulest
tehtud? – Eesti Loodus 61 (4): 20–23.
Matkaklubi, 2011. Külastatud aadressil: http://www.matkaklubi.ee/pinnavormid-ja-
annaabi.ee 
