Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
enamasti sirgjoonelised. Eeltoodut arvestades saab Alutaguse luited jagada kaheks: kaarjad,
1)liigestatud loodenõlvadega kriivad ning 2) vallilised, sirge harja ja enam-vähem
sümmeetriliste nõlvadega kriivad.
Kriivade vanus on raske määrata, sest need on eoolset setted ning orgaanilise materjali
materjali sisalus on neis väike. Samuti on ka setted ümber paiknenud. Vanuse määramiseks on
kasutatud termoluminesentsanalüüsi meetodit, mille tulemusel on leitud, et tuul on
luiteliivasid korduvalt ümbes puhunud ja see jätkub tänini, mistõttu on kriivad küll
olemuslikud mandriluited, kuid võivad olla segatekkelised liitpinnavormid (Eesti Loodus,
2008).
Teisalt Ilmatu järvest 2 km põhja pool paiknevat kriivat on termoluminestsentsmeetodiga
dateeritud (Matkaklubi, 2011). Saadud vanused – ligikaudu 4000 ja 5900 aastat – kõnelevad
samuti sellest, et luiteliivasid on korduvalt ümber puhutud. Märgitakse, et liivad võisid