Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"luiteliiva" - 2 õppematerjali

Luulekava Unenägu
4
odt

Luulekava Unenägu

Kui oksalt langenud leht ma triivisin igas tuules. (Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik virgub sularõske. (Hennoste 1998:87) Ja päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88) üle heliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82) Madal taevas, kidur kesa, soo ja rabadik. (Alver 1989:356) Udus mustav haga, tume saatus nagu valukiljatus. (Alver 1989:357) Nii keerlen kodumaata, mind iga tuulepuhk võib õhuvalda saata. (Hennoste 1998:83) Tunnid helepalgsed pikka kaovad, pikka läände lookleb raugust õhkav rand

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Geotehnika
54
pdf

Geotehnika

Valdav osa üksikosakestest üle 2 mm. Suhteliselt väike kandevõime, kuni 300 kPa. Alati tuleb kontrollida kokkusurutavust. Eriti ebühtlane on Põhja-Eesti moreenis olev kruus. Peenpurdpinnased - Liustike sulamisvete setted, moreenis olev liiv, mere- ja luiteliivad. Üksikosakesed valdavalt alla 2 mm. Sulamisvete setteid esineb Põhja-Eestis paelaval Tallinnast riigi idapiirini. Moreenliiva esineb moreeni levikualal, mereliiva põhiliselt Lääne-Eestis, luiteliiva suurte järvede ja mere juures. Moodustab 1/3 ehitusalustest, kandevõime kuni 1 MPa. Savipinnased - Moreenis esinev savi, kambriumi ja ordoviitsiumi savi, viirsavi. Kambriumi savi lasub paekalda ees ja sisaldab rohkesti liiva, kandevõime kuni 2,5 MPa. Devoni savi leidub laiguti devoni levikualal ning selle kandevõime on kuni 2 MPa. Savi sisaldav põhimoreen on Eestis kõige suurema levikuga, umbes pool ehitusalustest

Geograafia → Geotehnika
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun