Lugedes oli vahel raske aru saada, kas tegemist on reaalsuse või fantaasiaga, sest tegevus oli kohati reaalne ja usutav ja siis järsku pigem ulmeline ja ebareaalne, kuid see tegigi selle romaani huvitavaks. Kõige rohkem põnevust tõi hall koer, kes oma kavalate ja samas häbematute nippidega teatrit saboteeris. Teoses olid segamini vale ja tõde, mille loo jutustaja peatüki lõpus ära mainis, kas ta tollel hetkel valetas või rääkis tõtt, aga tema arust pole luiskamises midagi halba ning see käib paratamatult elu juurde. Romaanis kirjeldati olukordi ja intsidente väga täpselt, mis aitas kergelt pildi kogu tegevusest silme ette luua. Oleks võinud olla natukene rohkem lavapealset tegevust, sest see oleks paremini aidanud kajastada tolleaegseid arusaamu ja näidanud, millest rahvas rahuldust sai ja mida sellel ajal ühiskonnas nappis. Teos pani mind lugemise ajal sügavalt mõtisklema nende väärtuste üle, mis pole materiaalsed,
1 Ta soovis, et maailm oleks õnnelik paik, kus kõigil oleks hea elada, puuduksid mured ning materiaalsete asjade asemel väärtustataks rohkem häid suhteid ja õnnelikuks olemist. Sellises vanuses on loomulik, et tekivad hetked, kui nooruk tahaks ära joosta, üksi olla ning oma elu üle järele mõelda. Holden ise on elava fantaasiaga, mis väljendub luiskamises, näiteks oma vanuse kohta, ja liialdustes, mis väljenduvad tema poolt antud kirjeldustes. Holdeniga mina ennast pigem ei samastaks, tõenäoliselt selle tõttu, et olen antud tegelaskujust paar aastat vanem. Ma suudan ette näha oma käitumisega kaasnevaid tagajärgi ning võtan vastu kaalutletud otsuseid, samuti ei proovi ma mängida maailmamuutjat, sest tunnetan, et üksikisiku pingutustest olemasoleva korra muutmisel jääb väheks. Oleks liiga naiivne mõelda, et lapsed ei
annaabi.ee 
