EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
nud suhtumistest loodusesse.
264 Kadri Tüür, Timo Maran
Keskkonnakaitselisi motiive kohtab ka teiste eesti looduskirjanike
töödes, näiteks parafraseerib Fred Jüssi Rachel Carsoni teost "Hääletu
kevad", andes sellele oma samanimelises essees poeetilise ja isikliku
kogemusega seotud väljenduse.
Mitte ühtegi häält. Ei laulurästast, ei vinti. Võsaraat peaks vidistama – ei
vidista, nõmmelõoke peaks luilutama – ei luiluta. Kuuleks kirjurähni
põristamistki! [---] Nähtavasti on aset leidnud kataklüsm ja olen juhusli-
kult sattunud sellest siin metsades säilinud tillukesele saarele. Või on
inimene vaatamata kõikidele hoiatustele hakkama saanud järjekordse
meeletusega? On see tõesti hääletu kevad? See oleks ju õudne!
Äkitselt kostab rõõmsat siutsumist. Metsaservale ilmus salkkond tihaseid.
Painajalik nägemus kaob. Oh ei, see pole katastroof, see on vaid looduse
eksitus
annaabi.ee 
