Keskaja köök
vimb või haug, aga ka
sissetoodud
heeringas oli
tavalinnakodanikule
kättesaadav.
● Kalast ja lihast
valmistati kihilist sülti
● Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu
värvi ja maitse kui ka vormi muutmine, sageli
lausa tundmatuseni.
● Nii võidi linnusarnaseks kujundada pirukaid,
magustoite ja muid roogasid, üllatusroaks ehk
lauakaunistuseks oli tavaliselt mingi eriti uhke
lind – luik või sookurg.
● Luigeliha võeti naha sest välja, küpsetati, siis
pandi “sulerüüsse” tagasi. Serveeriti näiteks
koos kollase piprakastmega.
Vürtsid toidus ja
joogis
● Kõige levinud maitseköögivili oli sibul
● Rohkelt tarvitati tilli, köömned, sellerit, sinepit,
peterselli, kadakamarju
● Õlle jaoks vajati palju humalaid
● Magusainetest kasutati mett
● Soola imporditi kõige rohkem, selle vastu