Handid
olid igal perel suve-, sügis- ja talveelamised. Handid rändasid olenevalt aastaajast ühest
kodust teise. Nüüdseks on enamasti kasutusel suve- ja talveelamised.
Riietevalmistamine oli tervelt naise töö. Tema valmistas naha ja teisi materjali
riiete tegemiseks, valmistas niite, tikkis klaaspärlitega, kujundas ornamenti. Riietust
valmistasid handid tavaliselt looma- või linnunahast, kasukaid põhjapõdra- ja
jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast,
jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad
väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast.
20. saj. alguses hakati
riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist
äärt, kaelust klaaspärlitega, värvikangastega ning nelinurksete tinapannaldega (selliseid
pandlaid naised tegid ise).
annaabi.ee 
