A.dumas Kolm musketäri terve raamat
On tunde, mis näivad kestvat aastaid.
Tund aega hiljem koputas Felton uuesti.
Mileedi hüppas voodist ja ruttas avama. Kahe raud-varva eemaldamisega oli tekkinud
avaus, millest inimene läbi mahtus.
«Kas olete valmis?» küsis Felton.
«Jah. Kas ma pean midagi kaasa võtma?»
«Kulda, kui teil on.»
«Õnneks jäeti mulle alles kõik, niipalju kui mul oli.»
«Seda parem. Minu oma läks laeva hankimiseks.»
«Võtke,» ütles mileedi, ulatades Feltonile kotitäie luidoore.
Felton võttis koti ja viskas alla müüri äärde. «Nüüd tulge, palun.»
«Siin ma olen.»
Mileedi ronis tugitooli ja kummardus ülakehaga aknast välja. Ta nägi ohvitseri
rippuvat nöörredelil kuristiku kohal.
Mileedit läbistav hirmuvärin meenutas talle esmakordselt, et ta on naine.
Haigutav tühjus hirmutas teda.
«Seda ma kartsin,» ütles Felton.
«Pole midagi,» ütles mileedi, «ma laskun kinnisilmi.»
«Kas te usaldate mind?» küsis Felton.
«Te veel küsite!»
annaabi.ee 
