Eesti Vabariigi (1918-1940) olulised saavutused ja mõju hilisemale ajaloole
Riigijuhi-instutsioon puudus. Aja jooksul selgus, et valitsused ja
nendega koos ka riigivanemad hakkasid väga tihti vahetuma, tekkisid valitsuskriisid.
Erakondi oli palju ja sageli juhtus, et mõni neist muutis meelt ja siis tuligi juba Riigikogu
enamuse toetusest ilmajäänud valitsusel tagsi astuda. See andis erakondadele
ebaproprtsionaalselt suure võimu. Pealegi olid erakonnad alles noored ja ebastabiilsed. 1920.
aasta põhiseadust ei saa täitsa luhtunuks pidada. Põhiseadusega kehtestati laialdased
kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata
rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Rahval oli ka õigus kodanikualgatustele
ja sellekaudu teha Riigikogule ettepanekuid seadute muutmiseks ja uute seaduste
koostamiseks. 1920. aasta põhiseaduse mõned jooned on sarnased tänasesgi põhiseaduses (nt.
101- liikmelise ja ühekojalise Riigikogu kujul).
annaabi.ee 
