Probleemid Eesti haridussüsteemis
arusaamad, et kutsekool on vaid `ebaõnnestujatele', millest tuleb esile ka Eesti
haridussüsteemi teine murekoht: akadeemiline kõrgharidus on mitmeid kordi
eelistatum kui kutseharidus. Lugedes hiljuti üht Riigikogu istungi väljavõtet, kus Eesti
Kaubandus-Tööstukoja esimees Luman analüüsis meie riigis valitsevat olukorda, saab
väga selgelt aru, et haridussüsteem toodab liialt akadeemilise haridusega inimesi.
Luhman märkis ära, et majanduslikult edukates ühiskondades arvestatakse, et 50%
töökohtadest eeldavad kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduslikku ja 25%
akadeemilist kõrgharidust, meie riigis läheb 71% noortest hankima kõrghariduse
diplomit. Ükski riik ei suuda aga pakkuda 70% töökohti, millel vajatakse
kõrgharidusega tippspetsialiste. Praxiseski toodud statistilist andemete põhjal võib
järeldada seda, et mitte kõik kõrghariduse omandanutest saavad oma erialast tööd. Siit
annaabi.ee 
