Biotoopid
• Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel
kaldaaladel (lammidel).
• Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti
jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad.
Üleujutus
• Suurim kevadise lumesulamise ajal, väiksemad sügisvihmade ja suviste tulvade
ajal.
• Kestvus sõltub paljudest teguritest:
– jõgede keskjooksudel keskmiselt 1 – 3 nädalat
– luhasoodel 3 – 7 nädalat, suurte jõgede
– alamjooksudel 3 kuud (Kasari luht võib olla vee all 7 kuud aastas).
• Üleujutused toovad lammidele hulgaliselt setteidjõe valgalalt, setted
ladestuvad lammile vee aeglasevoolu tõttu võrrelduna jõe vooluga.
• Vee sügavus enamasti väike, 30–60 cm.
• Tulvafaas – kõige rohkem setteid, jõe vesisogane, peamiselt põldude ja niitude
lumesulamisvesi
• Kõrgfaas – lisandub lumesulamisvesi metsadest ja soodest, vesi selgem,