Halliste luha taimkatte muutustest
1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja
levik)
Luha e. lammirohumaadeks nimetatakse jõgede orgudes (lammidel) paiknevaid, pikemat või
lühemat aega üleujutatavaid taimekooslusi. Luharohumaade all võib mõista ka järvede
üleujutatavaid kaldaalasid. Tavaliselt on viimastel setete hulk tähtsusetu ja seepärast
nimetatakse luha taimekooslusteks eeskätt neid, mis esinevad jõgede luhtadel (Laasimer,
1965).
Luharohumaadel võib kasvada ka üksikuid suuri puid ning põõsaid, enamasti vahetult jõgede
kallastel. Selliseid üksikute vanade puudega luhaniite nimetatakse ka lammipuisniitudeks,
kuid puistu hõreduse tõttu ei saa neist paljusid liigitada klassikaliste puisniitude hulka
(Luhamaa jt., 2001).
Lammimuldade kujunemise põhiliseks tingimuseks on jõe veetaseme kõikumistest tingitud
perioodiline üleujutus. Jõevesi kannab endaga kaasa mitmesuguse suurusega mineraalosakesi