Halliste luha taimkatte muutustest
(Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus
lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges
(Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora),
mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa
luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad.
1.2.3. Luharohumaade levik
Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase
sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise
probleemid (Benstead jt., 1999).
Eestis võib luharohumaid sagedamini leida Kesk- ja Lõuna-Eestist, suurimad neist asuvad
Emajõe ja Pedja ning Koiva ja Mustjõe ääres. Lääne-Eesti ulatuslikumad luhad asuvad Kasari
jõgikonnas (Pork, 1984). Luharohumaade pindala on Eestis olnud suhteliselt väike. Laasimeri