Halliste luha taimkatte muutustest
loodust kirjeldavas töös "Beiträge zur Kenntnis der Flora und Vegetation Südwest-Estland".
Teine põhjalikum uurimistöö käsitletava ala kohta valmis H. Miku (1957) diplomitööna
"Halliste jõe luhtade taimkate (Tipu ja Riisa küla vahelisel alal)", milles anti ülevaade Halliste
jõe luhal esinenud taimekoosluste levikust, floristilisest koosseisust ja majanduslikust
kasutamisest. Põhilise osa tööst moodustas materjal, mis koguti Halliste jõe paremkaldal
esinevatelt luhaniitudelt. Kokku registreeriti 187 kõrgemat soontaimeliiki ja 18 samblaliiki.
Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti
Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Carex panicea (hirsstarna), Carex panicea
13
(hirsstarna)-Carex goodenowii (C. nigra ssp. nigra, hariliku tarna alamliigi), Carex disticha
(lünktarna), Carex gracilis (saleda tarna) kooslusi.
annaabi.ee 
