"luhaniidukooslusest" - 1 õppematerjal

Halliste luha taimkatte muutustest

sihtkaitsevööndi hulka, mis on loodud väljakujunenud või kujunevate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 12 Rahvuspargi algusaastatel tehtud niitude inventuuride käigus selgus, et ligikaudu 75% Halliste luhaaladest on võsastunud. Ennustati jõe vasakkalda niidukoosluste täielikku kadumist lähima aastakümne jooksul. Rahvuspargi loomise ajaks oli Halliste jõe luhaniidukooslusest suhteliselt hästi säilinud vaid ca 10%. Leiti, et Halliste luha kõige esinduslikemate piirkondade - Läti, Tõramaa ja Halliste puisniidu säilitamiseks tuleks regulaarselt hooldada 130 ha suurust ala (Suurkask, 1996). Soomaa rahvuspargis inventeeriti aastail 1996-1999 kokku ca 2000 ha luhaniite, mis jagunesid 20 erineva niiduala vahel. Peaaegu 50% luhtade pindalast jäi Halliste jõe kallastele. Väiksemad niidualad olid ca 25 ha, suuremad üle 200 ha suurused. Suurimad luhad olid