Ramsari konventsioon
Matsalu märgala
ilmet kujundab Kasari jõgi. Ulatuslik delta on moodustunud jõevete poolt toodud
setetest, järjest on suurenenud biogeensete ainete hulk jõevees, mis avaldab märgatavat
mõju delta ja lahe elustikule (Kumari, 1985).
Matsalu suurimaks väärtuseks on 3000 ha roostikke lahe idaosas oma
roostikulinnustikuga, 2900 ha rannaniite ümber lahe rannikulinnustikuga, 4000 ha
üleujutatavaid luhtasid Kasari alamjooksul luhalinnustikuga, umbes 60 saart ja laidu
pindalaga 0,1...272 ha lahes ja Väinameres merelinnustikuga ning üle 26 000 ha avavett,
millest suur osa on lindudele toitumiseks sobivalt madalaveeline. Matsalu lahe
roostikud ja saartevaheline ala Väinameres on olulised veelindude sulgimisalad. Kõige
tähtsam on siiski Ida-Atlandi rännuteele jääva lindude puhke- ja toitumispaigana.
Sügisel läbi Matsalu rändavaid veelinde on ligikaudu 300 000, eelkõige on märgala