BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
Keha on
kaetud vastupidava kattega, mis kaitseb neid peremeesorganismi seedenõrede eest. Kõige
pikemad lameussid on paelussid.
Maksa-kakssuulane - maksa-kakssuulasel ehk maksakaanil on lülistamata keha, ning ta
sarnaneb välimuselt puulehega. Ta toitub erinevate rohusööjate (veiste, lammaste, kitsede jt)
maksast. Selle külge kinnitumiseks on tal kaks nn suud ehk iminappa. Inimene võib temaga
nakatuda jõe- või järvett juues või luhakarjamaalt rohukõrt suhu pannes.
Paelussid Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss. Nad võivad elada
ka inimese sooles. Pikemad neist on kuni 10 meetrised ning nende keha eesotsas asub
iminappadega päis, mille abil uss kinnitub soole seinale. Päisest tagapool kasvab paelussil
uusi kehalülisi pidevalt juurde. Seedeelundid neil puuduvad, kuna toituvad juba seeditud
toidust, mida imendavad kogu keha pinnaga. Paelussil on igas kehalülis üks komplekt
sigimiselundeid
annaabi.ee 
