Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
Ka see asjaolu on oluline
hobuste kasutamisel pool-looduslike koosluste hooldamisel. Hobused söövad kulu ja kõrge
rohu seest välja kivid, mahalangenud tüved, oksad, mis võimaldab maapinda hiljemaks
niitmiseks ette valmistada. Ka on selle järgselt inimesel võimalik paremini tihnikutest läbi
näha ning harvendamisele tulevaid põõsaid ja puid välja valida ja raiuda.
Suurem osa hobuste talvesöödast varuti varem samuti puisniitudelt, luhaheinamaadelt ja
teistelt niidetavatelt rohumaadelt. Eesti hobuse peamine sööt on hein. Pool-looduslike
koosluste, eriti puisniitude ning loopealsete rohustu on erakordselt liigi- ja sellest tulenevalt
ka toit- ja raviaineterikas.Vahetult mere mõju piirkonnas asuv rannaniidu taimestik on läbi
aegade olnud koduloomadele ravi- ja mineraalainete allikaks.
Nii nagu on sarnased Eestis pool-looduslike koosluste kogupindala ja hobuste arvu
kahanemise suundumused, on valdavalt samad ka nende kadumise põhjused
annaabi.ee 
