Halliste luha taimkatte muutustest
taimekooslusest. Enamlevinud kooslusteks kõigil luhtadel olid tarnakooslused: Carex elata
(luhttarna), Carex disticha ja Carex gracilis kooslused. Kõrreliste kooslustest levisid Halliste
luhal Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Festuca pratensis (hariliku aruheina),
Sesleria caerulea (hariliku lubika) kooslused.
Soomaa luhtade uurimisega on põhjalikumalt tegelenud M. Suurkask. 1996. a. suvel
inventeeris ta Halliste jõe luhta ning puisniite ja andis ülevaate luhaala tähtsamate biotoopide
levikust, nende seisundist ja looduskaitselisest väärtusest. Kokku leidis M. Suurkask Halliste
luhalt 222 liiki soontaimi, sealhulgas 7 kolmanda kategooria kaitstavat liiki, Läti puisniidult
167 liiki ja Halliste puisniidult 171 liiki (Suurkask, 1996).
Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava ettevalmistava projekti "Soomaa rahvuspargi
luhtade bioloogiline mitmekesisus ja majandamine" raames jälgiti nelja jõe Halliste,
annaabi.ee 
