Kokkuvõte R.S Sharma raamatust
Olen elanud
täiuslikku elu." Ta leidis kontakti oma surelikkusega. Oma matuseid pidades tuletas ta endale
meelde, et elu on üürike. Et iga päev võib olla viimane. Seda tehes tõi ta oma päevadesse
edasilükkamatuse, õhina ja kire meeleolu, millest jääb puudu suuremal osal juhtidest. Leides
kontakti oma surelikkusega, kindlustas ta, et elas täiel rinnal ega lükanud oluliste asjade
tegemist edasi. Igast üksikust päevast sai kunstiteos, tema väike lugupidamisavaladus elu
kingituse eest. Enamik meist elab , nagu oleks meie käsutuses terve igavik. Muretseme tühja-
tähja pärast ja keskendume tähtsusetutele asjadele. Juurdleme lakkamatult mineviku
ebaõnnestumiste üle ja närveerme tulevikusündmuste pärast. Tormame läbi elu, nagu oleks
tegemist peaprooviga.Ja siis, surivoodil, täitub süda kahetsusega, kui mõtleme tagasi
uuendusmõtetele, mida teoks ei teinud, kõigile inimsuhetele,mida õieti ei loonudki, kõigile