Kasvatus eri kultuurides
Igaühel neist oli õigus sõna võtta ja oma seisukohti
kaitsta. Ka ei mõistnud juht üksi kohut ega kehtestanud seadust. Hea kõneoskuse teoreetilised alused
kujundasid küll kreeklased, kuid head oraatorid olid tuntud ja hinnatud juba ammu enne kreeklaste loodud
teoreetilist baasi. Vabadel ühiskonnaliikmetel oli sõnaõigus ja probleemide lahendus olenes sageli nende
oskusest teisi veenda. Rääkimata üleüldisest austusest ja imetlusest õpetajate, tarkade, lugulaulikute,
muistendite ja legendide jutustajate vastu.
Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka
lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud,
mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast
madalast lastelegi. Me ei tea täpselt, kui kaugele ulatub nõue kontrollida oma sõnakasutust. Millal juba