KASVATUSE KLASSIKA
Laps järeldabki
sellest, et on asju, mida tohib öelda, ja asju, mida ei tohi. Viimaseid nimetabki ta valeks
sõltumata sellest, kas need on sündsusetud sõnad või tõele mittevastavad väited.
2) 6-10-aastased lapsed saavad aru, et vale on see, mis ei vasta tõele.
3) 10-12-aastased lapsed oskavad anda valele juba ka definitsiooni: vale on pettus.
Piaget tuli järeldusele, et alla 8-aastased lapsed ei mõista vale õiget olemust. Ta koostas
lugudepaarid nii, et üks juttudest igas paaris sisaldas kas valet või ebatäpsust (erines tunduvalt
tõest), kuid ei olnud räägitud petmise kavatsusega. Teine jutt sisaldas tõesarnast valet, mis oli
räägitud ilmse petmise kavatsusega. Laste ülesanne oli otsustada, kumb juttudest on halvem.
Kõige nooremate laste arvates oli tõesarnane vale vähem halb. Lapsed hindasid tegusid nende
välisest aspektist ning ei arvestanud kavatsusi. Teisiti oli vanemate lastega. Nemad oskasid