Miguel de Saavedra Cervantes
seltskonda ilmub põgusalt ka Hispaania
legendaarne vägilane Bernardo del Carpio, kuid taandub samas, tehes ruumi kaunitar Angelica
võludele, kes Karl Suure vapratel rüütlitel üksteise järel pea segi ajab. "Õnneliku kupeldaja" juhtmotiiv
- usk, mis aitab tõusta sügavaimast patust, kordub küpses barokkdraamas, nii Tirso de Molina
näidendeis "Kahtluse pärast hukka mõistetud" kui ka Calderóni "Andumuses ristile". Elu ja
löömamehest Lugost saab lõpuks preester ja pühak, kelle hing rändab taevasse. Selle näidendi 2.
vaatuses kiidab Cervantes heaks aja ja kohaühtsuse reeglist loobumise. "Kaheksast komöödiast" üks
terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on "Pedro de Urdemalas". "Madal" ja "kõrge" Hispaania
saavad hetkeks kokku: mustlased oma värvika kõnekeelega, igapäevane rahvaelu ning teiselt poolt
kuningapaar - kuningas, kes armub veetlevasse mustlasneiusse Belicasse, ja armukadetsev kuninganna.