Kirjandusteooria
Allegooriaks on metafoorne kõnekujund, millega elunähtust või mõistet väljendatakse mõne
elulise kuju kaudu. Jänes kehastab argust, vikatimees surma, rebane kavalust, jänes argust,
eesel rumalust. Allegooria kehastab midagi, sümbol tähendab või tähistab.
Metonüümia e ümbernimetus on kõnekujund, milles ühe mõiste nimetuse asemel võetakse
teine nimetus kindla suhte põhjal. Näiteks: kirjaniku teose asemel ütleme autori nime, nagu
lugesimeTammsaaret, kõik inimesed = kogu maailm, abiline=parem käsi,
päike=valguseandja, kroonitud pea=kuningas, Berliini müüri langemine=kommunistliku
süsteemi kokkuvarisemine.
Sünekdohh on kõnekujund, mille tervik asendatakse osaga ja vastupidi või kasutatakse
mitmuse asemel ainsust: Eestlane pole unustanud oma rahvust ( ainsus mitmuse asemel ),
kogu linn oli tuledes ( tervik osa asemel ).
Hüperbool kunstikavatsuslik suurendamine. Näiteks: Kolmas venda vennikene / laulis, et
annaabi.ee 
