mis oli osaliselt pühendatud Juri Gagarini mälestamiseks ning teisalt viitas see novembriõhtu hubasusele. Esitajateks olidki ainult Tuuli ja Teet Velling. Nad mängisid ise erinevaid instrumente ning vahetasid laval omavahel nii pille kui ka mikrofone. Nad esitasid ainult jazzmuusikat, millest mõned olid väga kuulsad jazzstandardid ning mõned nende enda kirjutatud. Kava oli osaliselt luulega põimitud, seetõttu nad lugesidki mõne laulu vahele teemakohase luuletuse, et meeldivat ning mõnusat atmosfääri tekitada. Kontserdil esitatud lauludest jäid mulle meelde mitmed. Eriti hästi meenub mulle laul nimega ,,Moondance", mille kohta esinejad ise mainisid ära, et see on üks kuulus jazzstandard, kuid neil on selle esitamiseks oma seade. Ma ei osanud alguses aimatagi, millest see laul rääkida võiks, kuid umbes poole pealt, kui naine hakkas laulma, sain aru, et see laul räägibki Juri Gagarinist
tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz. Erinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast «Lühhike Öppetus» polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu lehe peamiseks uudiste allikaks sai kõige käepärasem «Dörptsche Zeitung». Nii lugesidki saks ja mats samasisulist ajalehte, üks saksa, teine eesti keeles, kusjuures ka ajalehtede väljanägemises oli palju sarnast. Lehest võis lugeda näiteks äsja troonile asunud keiser Aleksander I-st, poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete panekust, üllameelsetest tegudest, maavärisemisest Itaalias, hulludest koertest ja nende hammustuse ravimise viisist jpm.