Kasutatud 15.09.2015 http://epl.delfi.ee/news/lp/vali-endale-parim-luger?id=65652648 11. Karlson, K. (2014). Tuhat raamatut ühes seadmes: e-luger – kellele ja milleks. Forte. Kasutatud 15.09.2015 http://forte.delfi.ee/news/digi/tuhat-raamatut-uhes-seadmes-e- luger-kellele-ja-milleks?id=68323441 12. Kobo eReader. Wikipedia. Kasutatud 15.09.2015 https://en.wikipedia.org/wiki/Kobo_eReader 13. Tammet, M. (2014). E-raamatud: Kas raisata raha e-lugerile või piisab nutifonist?. Õhtuleht. Kasutatud 15.09.2015 http://www.ohtuleht.ee/607763/e-raamatud-kas- raisata-raha-e-lugerile-voi-piisab-nutifonist
Density Disc'i, mille maht küündis 5 GB-ni. Et paremini kasumit teenida, panid nelja firma insenerid pead kokku ning uue ketta nimeks sai DVD -Digital Versatile Disk või vahel ka Digital Video Disk. DVD pidi aegamisi välja vahetama CD ja VHS-kassetid. DVD (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga. Ka DVD seade on sarnane CD lugerile ja suudab peale DVD lugeda ka CD-d nii audio kui ka data omi. Kuidas siis pakkida nii palju infot CD suurusele diskile? Vastus on laser. DVD plaadil võib olla kuni neli pressitud andmekihti, kaks kummalgi poolel, kogumahuga 17 G. DVD kasutab peenema kiire ja väiksema lainepikkusega laserit kui standartne CD-ROM ja suudab lugeda väiksemaid infolohukesi (pit), mis paiknevad DVD kettal spiraalselt (nagu CD-ROM-il), kuid ka spiraali keerud asuvad üksteisele lähemal. Infot sisaldav
GB-ni. Et paremini kasumit teenida, panid nelja firma insenerid pead kokku ning uue ketta nimeks sai DVD -Digital Versatile Disk või vahel ka Digital Video Disk. DVD pidi aegamisi välja vahetama CD-d ja VHS-kassetid. DVD – (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga. Ka DVD seade on sarnane CD lugerile ja suudab peale DVD lugeda ka CD-d – nii audio kui ka andmete omi. DVDle mahub ära isegi täispikk panoraamheliga film. Kvaliteedi vahe peaks olema umbes selline, nagu lindikasseti ja audio- CD puhul. Video- kasseti seisukohalt on DVD tootmiskulud tavalise videokasseti omast väiksemad, kvaliteet aga parem. 4.5.1. Kuidas siis pakkida nii palju infot CD suurusele diskile? Vastus on laser. DVD plaadil võib olla kuni neli pressitud andmekihti, kaks kummalgi poolel, kogumahuga 17 GB
annaabi.ee 
