Enne spetsiaalselt digiraamatutele mõeldud failivormingute kasutuselevõttu oli võimalik teoseid (eelkõige loengumaterjale, õpikuid) esitada ja lugeda peamiselt PDF-vormingus. Esialgu töötasid paljud firmad välja oma failivormingud. Kuna vormingute teisendamine oli tülikas, siis tekkis vajadus ühtse failivormingu järele. Alates 2007. aastast hakkasid levima E- Ink-tehnikal põhinevad lugemisseadmed ja alates 2010. aastast on kõige laiemalt kasutusel EPUB-vorming. E-lugeril on e-tindi tüüpi ekraan, mis on silmale sama sõbralik nagu tavaraamat. Tavaliste monitoride ja tahvelarvutite ekraanid kiirgavad valgust vaatajale silma, aga e-tindiekraan ei kiirga midagi. Kuna e-luger võtab vähe elektrit, siis võib seda laadida vaid kord kuus või harvem. Keskmine e-luger mahutab korraga umbkaudu tuhandeid e-raamatuid. Ruumi säästmiseks on ka võimalus mahutada hulga raamatuid mälukaartidele. E-luger on mugav reisikaaslane ning
flopikettaseade, CD-ROM või jagatud võrgukaust, milles dokument asub. Otsimistee algusesse tipi seadmele viitav täht, millele peab järgnema koolon (:), kaldkriips () ja kaustade loetelu nende läbimise järjekorras. Kui kaustu on rohkem kui üks, eralda nende nimed kaldkriipsuga (). Kõige lõppu tipi faili nimi. Mõned näited: Viitamaks failile test.doc, mis asub seadme C kausta My Documents alamkaustas tekstid, tuleb tippida järgmine rida: c:My Documentstekstidtest.doc Viitamaks CD-lugeril D paikneva ketta failile setup.exe, tuleb tippida: d:setup (programmidel võib nimelaiendi jätta tippimata) Viitamaks jagatud võrgukaustas \kvartali aruanded paiknevale tabelile kulude aruanne.xls, on vajalik tippida järgmine rida: \kvartali aruandedkulude aruanne.xls Enamus failinimesid lõppevad kolmetähelise laiendiga, mis määrab faili tüübi. Nii on näiteks .exe failid programmid ja .doc failid Wordi tekstidokumendid. Programmi automaatkäivitamine