tegemistest. Lapsepõlve lemmikraamatuteks olid Eno Raua"Sipsik",venekeelne "Kärbse Kärt", Aino Perviku "Kunksmoor" ja Eno Raua "Naksitrallid". Praegu huvitab teda ajalugu, elulood, usundid ja filosoofia. Raamat, mis on teda ohjeldamatult naerma pannud on Ilfi ja Petrovi "Kaksteist tooli". Dan Põldroos arvab,et raamatute lugemine pole ajaraiskamine, sest absoluutselt kõik inimesed, kes on tippu jõudnud võlgnevad suuresti tänu oma lugemusele. Tema arvates peab iga inimene läbi lugema Piibli, Koraani ja kõikvõimalikud teised usunditest ja uskudest pajatavad teosed. Maailmavaateliselt saab nendest päris hea stardipaugu. 3 Kasutatud kirjandus: Eesti teatri bibliograafiline leksikon; Fagira D. Morti "Kurva kuju rüütel (peaaegu)" (Eesti Ekspress,Areen,19. juuni 2003; Sven Haljand "Dan Põldroos "Lugemine pole patt" (Kroonika, 2006);
Nt Beekmann „Aatomiku juhtumused“ (Lastekirjanduse juures tekkis aimekirjandus ilmselt 20. saj alguses, mil lastekirjanduse harus tegutsesid peamiselt koolmeistrid ja lapsed, kes lastega rohkem kokku puutusid.) 23. Lastekirjanduse kriitika ja teooria lk 111 + peast (19. saj) Kunder peab oluliseks lastekirjanduse vajadust ning teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. Rajas eesti lastekirjanduse teoreetilised alused. (20. saj) Kui 20ndate alguses pandi rõhk lastekirjandusele ja lugemusele kui kultuuri edasiarendamise olulisele eeldusele, siis 30ndatel püüti teoreetilisest aspektist läheneda lastekirjanduse olemusele ning selgitada selle kirjandusharu spetsiifilisi probleeme, ühtlasi aga rõhutada lastekirjanduse kui kunstinähtuse täisväärtust. Astuti esimesi samme lastekirjanduse ajaloo uurimise suunas. Roos. (Pidas oluliseks laste lugemishuvi teadlikku suunamist. Kas ja kuidas selgitatakse peamiselt noorsookirjanduse olemust ja põhimtteid?