Erivajadustega õppija - Düsleksia
Puudulikud võivad olla loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade
tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus. Puuduliku
arusaamine loetust ilmneb: · võimetuses meeles pidada loetud fakte; ·
võimetuses teha loetust järeldusi või kokkuvõtet; · vastates küsimustele loetud
jutu kohta lähtutakse oma üldteadmistest, mitte konkreetse jutu sisust.
Õigekirjaraskused esinevad sageli koos lugemisraskustega, mis vaatamata
mõningale progressile lugemisvilumuses, püsivad ka teismelise ja täiskasvanu
eas. Otsustav faktor düsleksia diagnoosimisel ongi lugemisraskuste püsima
jäämine pärast mitut kooliaastat.
Kuidas aidata lugemisraskustega last? Lapsega tuleb väga palju suhelda ja
talle jutustada. 1.-2. klassi lapsele, isegi siis, kui ta loeb juba päris hästi, peaks
siiski ette lugema. Alati tuleb küsida lapselt, kas ta sai loetust aru (vajadusel
selgitada). Tekstid lapsele iseseisvaks lugemiseks peavad olema jõukohased ja
huvipakkuvad