Koolid- · Haridust anti ainult poistele · Tekkisid toomkirikute ja kloostrite juurde (13. saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed koolis · Raamatuid oli vähe, ajalehti polnud. Ei saanud kuskilt lugeda ega õppida
kultuurilooming. Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ning avardada täielikku silmaringi. 8.Valgustusliikumine 18. sajandi eesti kirjanduses ja eestikeelse perioodika tekkimine. 18 sajandil oli kõige püsivam perioodiliselt ilmuv väljaanne eestikeelne kalender. Esimese eestikeelse kalendri ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat" avaldas trükist Tallinna trükkal J. Köhler 1718. aastal, vanim säilinud on 1731. aasta oma. Lisaks tarbeotstarbele olid kalendrid olulised lugemisvarad oma lisade tõttu, soodustades-mõjutades kirjasõna tundmist ja levimist. Varasemad kalendrilisad enamasti religioosse sisuga, alates 18. saj teisest poolest sisaldas ka juba ilmalikku lugemismaterjali: ülevaated teistest maailmadest, nõuanded tervishoiu alalt, õpetlikud jutud, valmid, luule. XVIII sajandil tehti ka viljakat tööd eesti keele materjalide kogumise ja süstematiseerimise alal,
annaabi.ee 
