Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
didaktilist probleemi. Nimelt on kooliharidusega inimesed kirjaliku kõne mõjul harjunud
opereerima keeleüksustega, lapse jaoks on aga reaalselt olemas kõnesegmendid.
Kirjutatakse keeleüksuste kaupa, loetakse ja kõneldakse aga kõnesegmentide haaval.
Keeledidaktika (keeleõpetuse) ülesandeks on õpetada last üle minema ühelt süsteemilt
teisele, s.t. kujundada seosed kõnesegmendid <-> keeleüksused.
Psühholoogilised alused:
Lugemistoimingu operatsionaalne koostis (Karlep 1987):
1. Häälikute ja tähtede vastavuse määramine: tähekujude eristamine, grafeemi (ühe-või
kahekordse tähe, grafeemivariantide) äratundmine ja kujutluse loomine
segmentaalfoneemide järjendist.
2. Orientiiride leidmine sünteesiks, s.t koartikulatsiooniks: täishäälikute ja diftongide
leidmine koartikulatsiooni taastamiseks silbis, vältekandjate leidmine sõna
rõhulisrütmilise struktuuri loomiseks.
3
annaabi.ee 
