Põhitöö kõrvalt osalesid teatmebibliograafiatöös kõik raamatukogu töötajad. Ehitustegevus raamatukogus, mis algas 1927.aastal, takistas mõne aja jooksul lugejateenindust. 1930. aastaks sai raamatukogu oluliselt suurema lugemissaali, perioodika lugemisruumi, 2 tööruumi õppejõududele jm. Väljastpoolt lugejate arv kasvas aastatega. Raamatukogus käidi ka väljastpoolt Tartut, samuti välismaalt. Külastuste arv kulmineerus 1933.aastal, laenutuste arv 1934.a. Põhjuseks võis pidada lugemistingimuste paranemist rekonstrueeritud raamatukogus. Laenutuste arv hakkas vähenema 1935. aastast. Kahanemine jätkus 1930-ndate aastate lõpuni, põhjuseks üliõpilaste arvukuse vähenemine. Välismaiste vahetuspunktide arv ületas 300 piiri 1930. aastal. Nendele saadeti publikatsioone ja dissertatsioone ning vastu saadi lisaks dissertatsioonidele ja publikatsioonidele ka perioodikat USAst, Nõukogude Liidust, Saksamaalt, Inglismaalt, Hollandist ja mujalt. Uute
Light Modulator). SLM on tasapinnaline tuhandetest pikslitest koosnev hulk, kus iga piksel on iseseisev optiline lüliti, mille võib seada kas valgust läbi laskma või seda blokeerima. Väljundseade on sarnane hulk, ainult et koosneb detektorpikslitest. Müra Lugemisprotsessis heiastatakse kujutis väljunddetektorite hulgale, kus digitaalsed andmed eraldatakse detekteeritud signaalist. Müra tekitab nii detekteerimisprotsess ise kui ka järgmised faktorid: · Lugemistingimuste muutumine. Seda võib esineda juhul, kui näiteks salvestamisel muutuvad materjali omadused. See tekitab ebasoovitavaid muutusi tugikiire rajas hetkedel, mil hologrammi salvestatakse või heiastatakse. Sageli saab tugikiire nurka või lainepikkust kohandada difraktsiooni tõhususe optimiseerimisel nende muutuste osaliseks kompenseerimiseks. · Detektorite hulk ei joondu pikslite hulgaga hologrammis. Siia kuuluvad kaamera paigutamise, fokuseerimise ning kujutise suuruse muutmise vead.