Soome-ugri rahvakultuur
suuremat rõhku haridusele, asudes likvideerima kirjaoskamatust ning looma kirjakeeli, käsitas riiklik ideoloogia
põlisrahvaid, nende keelt ja kultuuri primitiivsena.
1925. aasta erimäärusega arvati Koola poolsaare saamid ,,Põhja väikerahvaste" rühma, mida iseloomustati kui
,,majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt mahajäänuid".
Kultuurirevolutsiooni poliitikat rakendades korraldati ka Koola poolsaarel kirjaoskamatuse likvideerimise kursusi ja
asutati lugemistaresid ning koole vähese kirjaoskusega inimestele. Lisaks enne revolutsiooni saami külades tegutsenud
kuuele koolile avati mitmeid algkoole, paar rändkooli, mis liikusid suve- ja talvekülade vahet ning juba 1920. aastate
teisel poolel ka internaatkoole, kus õpetajateks olid sageli umbkeelsed venelased. Alles 1930. aastast alates asusid
koolides õpetama esimesed Leningradi Põhjarahvaste Instituudis hariduse saanud saami õpetajad. Noored saami
annaabi.ee 
