Tavaliselt on algklassidel enamustel sarnased raamatud, mille läbi lugemine on kohustuslik, näiteks: "Sipsik", "Bullerby lapsed" jne. Need raamatud arendavad ja kujundavad lapse maailmapilti ja kujutlusvõimet.Osad üksikud lapsed on leidnud raamatutes omale vaimse toe. Lapsed, keda kiusatakse koolis või kelle perekondlikud suhted on keerulised, leiavad endale pääsetee ja peidupaiga raamatutes. Ütlus, et raamat on su parim sõber, peab nii mitmete inimeste puhul paika. Lugemissoov ja kujutlusvõime on tihedalt teineteisega seotud. Lugemine arendab kujutlusvõimet, kuid ilma kujutlusvõimeta on raske lugeda. Kui inimesel puudub oskus asju visuaalselt ette kujutada, läheb ta kergema vastupanu teed ning vaatab pigem telekat. Lugemine ongi sellepärast arendav, sest see jätab sulle ruumi ka ise asju välja mõelda. Olenevalt raamatust saab seda väga mitmeti tõlgendada. Autorikeskselt, tekstikeskselt või lugejakeskselt tõlgendades omandab raamat hoopis uue tähenduse
50% Tüdrukud 40% 30% 20% 10% 0% 5 8 11 Klass Joonis 25. Rohkem lugeda soovivate õpilaste hulk Diagrammilt on näha, et vanemate õpilaste seas on rohkem neid, kes tahaksid rohkem lugeda. Samuti on tüdrukute lugemissoov poiste omast suurem. Taas võib järeldada, et vanemad õpilased saavad paremini aru, et lugemine on kasulik ning tüdrukud mõistavad lugemise vajalikkust poistest paremini. Küsimuse 21.2. osas ,,muu" toodi enim rohkemat lugemist takistava tegurina välja liiga suur kohustusliku kirjanduse hulk. See väide on siiski üpris kahtlase väärtusega, sest kohustusliku kirjanduse lugemine ei saa mingil juhul olla õpilaste põhiline ajasisustaja. Pigem on sel juhul
annaabi.ee 
