Narva ja Tallinna töölisringid. Poliitiliste parteide raamatukogud. Tallinna, Tartu ja Pärnu koolinoorte illegaalsed kogud. Illegaalsete raamatukogude töökorraldus. Lugemisringid. MAKSULISED LAENURAAMATUKOGUD Esimesed eralaenuraamatukogud Tallinnas: Johann Jacob Illig ja Johann Christian Allee. Georg Arnold Eggers - Tallinna majutusameti ruumidest Peterburi Neeva prospekti kaupluseni. Franz Ferdinand Kluge. Carl Ströhm. Ferdinand Wassermann. LUGEMISRINGID Lugemisringi tööpõhimõtted. August Wilhelm Hupel asutab esimese lugemisringi. Tartu-Võru praostkonna raamatukogu- lugemisring. Jõhvi ja Vaivara mõisnike lugemisring. Rahvaraamatukogud. RAHVARAAMATUKOGUD / SUURBRITANNIA Kihelkondlikud raamatukogud. Thomas Bray. William Lane. Subskriptsioosed raamatukogud. Õpikojad. Komitee moodustamine. 1850 Rahvaraamatukogude seadus. Hoogne raamatukogude asutamine. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Rahvaraamatukogu mõiste. Koguduste raamatukogud.
vaimulikule abielule mitmes traditsioonis. Tema piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa saksa kirjakeele kujunemisele. Tema põhimõte oli, et iga rahvas peab jumalasõna saama lugeda omas keeles. Sellega on ta kaudselt eesti keelse kirjasõna leviku alusepanijaks. A. W. HUPEL (1737 1819) pastor, kodu-uurija ja literaat, algselt plaanis õppida arstiks, aga sai siiski teoloogiks. Ta sündis Saksa-Weimari hertsogiriigis, aga asu töö pärast Liivimaale. Organiseeris Põltsamaa lugemisringi. Andis välja esimest eestikeelset ajakirja, põllumajandusõpetuse. Tegutses eesti keele uurija ja uuendajana. Tema teoses ,,Topograafilised teated Liivi- ja Eestimaast" sisaldab hulga infot eestlaste ühiskondliku ja vaimse elu kohta. K. J. PETERSON (NB! seos emakeelepäevaga) (18011822) kirikuteenri poeg, õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas, kuid jättis selle pooleli, tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Elatas end keeletundide andmisega. Suri kopsutuberkuloosi
annaabi.ee 
