Anna Haava: elu ja loomingu lugu
Voodirežiimil viibiv vanur jälgis päevast päeva
valguse võidukäiku akna taga laiuval Tähtvere väljal. Kolmapäeval, 13. märtsil 1957, oma 93.
eluaastal lakkas Anna Haava süda töötamast. [10]
Anna Haava kui kirjanik
Anna Haava teosed olid romantilised, vanamoelist pitserit kandvad, mis mõjub tänapäeval
omamoodi salapäraselt ja ligitõmbavalt. (Kareva luulekogu eessõna)
Palju andis kaasa isa viiulimäng, luuletused Jakobsoni lugemisraamatus ja ,,Kalevipoeg’’,
lapsepõlvekodu on andnud ülevoolavalt suuri looduselamusi, mis hiljem korduvalt vastukõla
leides on ta luulet viljastanud. [3]
Anna Haava luulet saab jagada neljaks loominguperioodiks: varajane loominguperiood,
loominguperiood peale elu pöördepunkti, ,,Lainetele’’ järgnev loominguperiood ning hiline
periood.
Varajane loominguperiood algab Anna Haava luuletajatee algusega. 1886. aastal suri Emajõe