"lugemisoskuseni" - 1 õppematerjal

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Raskusi oli ka laste koolisaamisega. Taluperedes peeti koolikohustust täiendavaks koormiseks. Sageli tulid õpilased kooli alles pärast jõule, ning siis ei suudetud kevade alguseks lugemist selgeks saada. Talupojad eelistasid laste koolisaatmisele neid teistel talupoegadel õpetada lasta. Pealegi võttis lugemaõppimine koolis liiga palju aega: esimene talv kulus tavaliselt veerimise selgekssaamisele ning alles teisel, vahel ka 13 kolmandal talvel jõuti lugemisoskuseni. 1726. aastal teatas Mihkli pastor, et lapsi koolis pole, kuna eelmisel aastal ühe talvega lugemist selgeks ei saadud, ja see hirmutanud vanemad ära (Laur, 2003). Rahvahariduse ees seisvad probleemid võttis tabavalt kokku Koeru kirikuõpetaja tõdemus: mõisnikud kaebavad, et pole koolmeistreid, koolmeistrid kaebavad ­ ei ole õpilasi, talupojad kaebavad ­ koolmeistrid pole kõlbulikud. Ja kõigil on õigus. Esimesed katsed siduda talupoegi lugemisoskuse nõudega on teada 1720. aastaist.