19-20 saj. algus
Fr. R. Faehlmann oli Tartu Ülikooli eesti keelne rektor, õppis ja töötas arstina, oli
,,Kalevipoja" algataja.
Fr. R. Kreutzwald kirjutas meie rahvuseepose ,,Kalevipoeg", andis välja ajakirja ,, Maa-ilm
ja mõnda, mis seal leida on"
V Rahvuslik liikumine
1. Eeldused, aeg, sisu, keskused.
Eeldused: Rahvas oli isiklikult vaba, pärisorjus oli kaotatud ning nad olid maj. iseseisvad.
Olid olemas rahvuslikud haritlased kooliõpetajad, köstrid, pastorid. Rahvas oli enamasti
kirja- ja lugemisoskaja. Valla juhtimises tegutsenud inimestel olid poliitilised kogemused.
Osad olid tegutsenud juba seltsiliikumistes nt. laulu- või pasunakoorides. See kõik andis aluse
rahvuslikuks liikumiseks.
Ajaliselt toimus rahvuslik liikumine Eestis 1860-1870 aastatel.
Sisuks oli oma rahvuse ja kultuuri teistega võrdseks pidamine. Seni olid haritud eestlased
saksastunud, oluline oli, et haritud eestlane jääks eestlaseks.
Keskusteks olid Tartu, Viljandi, Peterburg.
2.Kes olid ja millega seotud?