Rootsi aeg
sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased.
Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa
väljaandmise kohta.
Luterlik kirik
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid
tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi.
Kirikute juures hakati
talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisos
kus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik.
Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku
organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas
seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril.
Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645.
aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue
annaabi.ee 
