Doris Kareva luuleanalüüs
ei tea iial, millal see lõppeb, seega tuleb oma tegudele ja sõnadele alati mõelda, sest mis kord
tehtud saab, seda enam tagasi võtta pole võimalik.
Luuletuses on epiteedid, nagu „mitmekordne“, „pelk“, „ainulisest“ ja „surelikus“.
Personifikatsiooni alla kuulub fraas „mis süda näeb“. Luuletuses on tegu valgevärsiga, kuna
puuduvad riimid, see eest on luuletus aga rütmiliselt üsna korrapärane.
Minu enda lugemismuljed luuletuste kohapealt on väga minimaalsed. Luuletusi olen lugenud
ning õppinud vaid nii palju, kui koolis on vaja olnud. Kuid antud luulekogu meeldis mulle
väga, luuletused olid väga mõjuvad ja reaalsust puudutavad. Kuna raamatus oli üle 240ne
lehekülje, siis päris kõiki luuletusi ma läbi ei lugenud, kuid ülevaatlikult heitsin pilgu
enamustele peale. Mulle jäi neid luuletusi lugedes pigem kurvem ja süngem meeleolu, sest