Eesti hariduse ajalugu
pühapäevakoolid, paranduskoolid, külakoolid ja kihelkonnakoolid. Erinevate allikate põhjal jääb
mulje, nagu oleks kooli saatmine pigem karistus. Tihti õpetati kodus ja lapsed õppisid usinasti
lugema, kartuses, et muidu saadetakse kooli.14
Ülevaade Eesti Rahvakoolide võrgust 1851 aastal. L.Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu
III" lk 97
Nii koolivõrgu arengus, kui õppurite edasijõudmises oli märgata tunduvat arengut. Hakkas
toimuma nn ,,lugemiskoolilt üleminek kirjutuskoolile." Õppevahenditena soetati tahvleid ja
krihvleid. Koolihariduse kvaliteet hakkas paranema pärast 1862 Ülemmaakooli tööle
rakendumist.
Pärisorjuse kaotamise ajal Vaivarasse ümber asunud pastor kirjutab Eesti talupojast 45 aastat
hiljem: ,,rõhutud ja küürus käivast teoorjast on nüüdseks saanud iseseisev ja ennast vabalt tundev
talupoeg. Tema eluviis on muutunud, lapsi kasvatatakse paremini, nad soovivad, et koolis