Haridus Eesti kultuuris
nende teadmiste andmine, mis õpilast ette valmistaks tulevasele maaelule, seega
põllumajandusele.
Uut tüüpi koole hakati asutama pärast 1819. aasta talurahvaseaduse väljaandmist.
Kihelkonnakooli õpilaste arvuks nähti ette vähemalt 12 poissi vanuses 14-17.
Kümne järgmise aasta jooksul avati 8 teise astme kooli. Kihelkonnakoolide
põhiülesandeks jäi kirjutamise ja rehkendamise õpetamine seni, kuni külakoolid tegutsesid
lugemiskoolide tasemel. Kihelkonnakoolide asutamise perioodil ei nõutud sisseastumise
eeltingimusena külakooli lõpetamist, vaid taibukust ja lugemisoskust.
Sajandi keskel töötas Lõuna-Eestis 18 kihelkonnakooli, Põhja-Eestis ainult üks- Simunas.
Teise astme rahvakooli osatähtsus kasvas koos majanduselu edenemisega. 19. sajandi keskel
täienes kihelkonnakoolide õppeplaan mitme uue õppeaine võrra. Paranes emakeele ja
matemaatika õpetamistase
annaabi.ee 
