Rahvuslik liikumine
rahvuslikus liikumises, kuna tähtsale positsioonile astus mees nooremast põlvkonnast.
Postimehele tegid kaastööd ka paljud teised mehed, nt. A.Kitzberg, K.-A. Hindrey, -
kirjanikud, Peeter Põld tegeles haridusega, gümnaasiumi, ülikooliõpetaja, Juhan Luiga
psühhiaatria haridusega. Nii Tõnisson kui ka Postimehe ringkond olid sügavalt nii
venestamise kui ka saksastamise vastu ning nõudsid eeskätt emakeelset kooliharidust.
Postimehe lugemiskond oli eeskätt Lõuna-Eestis, jõukam rahvas taluomanikud, jõukad
linnakodanikud. Postimees ei pööranud tähelepanu vaesemale elanikkonna kihile. Sotsiaalsed
vastuolud Eesti ühiskonnas jättis käsitlemata.
Tõnisson oli vastu ka baltisakslaste tugevale positsioonile asjade korraldamises. Tal õnnestus
lasta ennast valida Tartu linna volikokku ja temast sai opositsiooni juht, kuna Tartus olid
võimul baltisakslased.