Polaroid jt). Meeldetuletus füüsikast Hologramm on kujutis, mis saadakse kahe koherentse valguskiirte kimbu lõikumisel tekkiva interferentsimustri salvestamisel. Tavaliselt jaotatakse laserikiir kaheks kiireks -- infot kandvaks signaalikiireks ning häirimata laservalguse tugikiireks -- ning salvestatakse nende ühinemisel tekkiv interferentsipilt. Sellise interferomeetrilise salvestuse põhiomaduseks on see, et kui seda salvestust valgustada lugemiskiirega, difrageerub lugemiskiir osaliselt signaalikiire nõrgaks 15 koopiaks. Kui signaalikiir saadi näiteks valgustades ruumilist objekti, siis hologrammi heiastamine tekitab objekti ebakujutise hologrammi taha. Kui hologramm on salvestatud õhukesele materjalile (materjali paksus on samas suurusjärgus interferentsimustri keskmise perioodiga), võib lugemiskiir veidi erineda salvestusel kasutatud tugikiirest, kuid stseen ilmuks siiski. Kui hologramm
Praktikas määravad aga lugemis- seadmete tehnilised võimalused kasutatava koodi suurima võimaliku pikkuse. Teiseks oluliseks puuduseks on vöötkoodi eri asendis loetavuse puudumine suurematel lugemiskaugustel ja -kiirustel (nt sorteerimisliinid). Lugemise hetkel peab lugemiskiir katma kogu koodi, st kood peab olema orienteeritud lugemise hetkel kiire suhtes kindlas asendis (triibud risti skaneerimise triibuga). Mitmesuunalist lugemist võimaldavad süsteemid on kallid ja tihti jääb probleemiks ka andmete piiratud hulk. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
