Erinevad inimesed mõistavad raamatuid erinevatel viisidel.Raamatute lugemine on pea alati arendav. On raske leida raamatut, mis põhjustaks inimese taandarengut. Mõjutava sisuga raamatuid on olemas, kuid neid peaks lugema eriti kriitiliselt. Lugemiskiirus on ka mõjutav tegur lugemisel. Inimesel, kelle lugemiskiirus on aeglane, on tüütu lugeda paksemaid raamatuid, sest see võtab liiga kaua aega. Seega peaks lapsepõlves lugemiskiirust arendama, et täiskasvanuna ei rööviks see lugemisisu. Inimestel on lugemiskiirus väga varieeruv. Osad peavad lugema läbi teksti mitu korda, et mõte neile kohale jõuab. Kui puudub funktsionaalse lugemise oskus, on asi veel halvem. Sel juhul ei saa inimene aru, mida ta loeb või ta ei seosta teksti erinevaid osi omavahel. Lugemine nõuab omajagu ka loogilist mõtlemist. Kõik need omadused pole kellelegi kaasasündinud ning kõiki neid saab iseseisvalt arendada.
vahel. Tõepoolest, nende seas on neid, kellele pole keegi lihtsalt kunagi seletanud vahet headuse ja kurjuse vahel, ja on neid, kes tunnevad seadusi, ent eiravad neid meelega. Põlastusväärsed on just nimelt viimased, esimesed on lihtsalt õnnetud inimesed, kel ei jää midagi muud üle, kui õnnelikke kiusata ja kurvaks teha, sest teistmoodi nad ei oska, keegi pole õpetanud. Tänu Skulskaja artiklile mõistsin, kuidas saab sobimatu pealkiri lugemisisu ära rikkuda, ja kuidas suurepäraselt viimistletud tekst selle taastada. Tegemist on hea artiklivalikuga, mida soovitan ka teistele.
27 Emotsioonide põhjal otsustamine tuleb väga hästi välja ka küsimusele 11 ,,ei" vastanud õpilaste põhjendustest (küsimus 12). 5. klassi õpilaste põhjendused jäid eakohasteks, rääkides kohustusliku kirjanduse raamatute igavusest, lugemise kasutusest, aja raiskuminekust ning sellest, et inimesed võiksid ise seda lugeda, mis neile meeldib. 8. ja 11. klassi arvamused olid läbimõeldumad, tuues välja sundimisega kaasneva lugemisisu kadumise ja negatiivse arusaama tekkimisega raamatutest, samuti selle, et inimesed peaksid ise aru saama, et lugemine on neile kasulik. Selgelt erinesid klassiti ka nende põhjendused, kes said aru kohustusliku kirjanduse vajalikkusest. Enamik 5. klassi vastuseid märkis ära lugemise hariva toime, sealhulgas mälu, kirjaoskuse, kirjaoskuse ja silmaringi arenemise ja sõnavara laienemise. 8. klassi õpilased