Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Jannsenist), töötas ta kolm aastat õpetajana Tartumaal, oli korraks (1890-91)
"Oleviku" toimetuses ja seejärel ligi kümme aastat Venemaal eesti asundustes
Simbirski ja Tobolski kubermangudes. Pärast seda pühenduski ta ajakirjandusele,
jättes kõige suurema jälje "Päevalehe" toimetajana 1908-1934.
Õieti astus Luiga kirjameheteele luuletajana, alustades kaastööde saatmist eesti
ajalehtedele ja ajakirjadele juba 15-aastasena. Varakult ärganud lugemishuviga
kaasnes sõnaseadmisoskus, mida Luiga kasutas laialdaselt luuletuste, proosapalade,
mõtteterade ja naljade ülestähendamiseks ja toimetustesse saatmiseks, olles üks
viljakamaid ajakirjanduse kaastöölisi.
Niiviisi puutus Luiga kokku ka lehetegijate omavahelise sulesõjaga. Kui "Postimehe"
toimetaja Hermann märkas Luiga sümpaatiat "Oleviku" toimetaja Grenzsteini suhtes,
ei olevat ta enam tahtnud Luiga luuletusi "Postimehes" avaldada. Luiga aga viskas
annaabi.ee 
